Selg, selja ehitus ja lihased


Kuigi inimese selg kujutab endast ülimalt täpselt konstrueeritud inseneritööd, ei ole see püstise asendiga veel täielikult kohanenud, kuna evolutsiooni seisukohalt toimus niisugune muutus alles eile. Seoses sellega on selg väga kergesti vigastatav. Kui gripp ja külmetushaigused välja arvata, on seljavalu arenenud tööstusriikides kõige sagedasem töölt puudumise põhjus. Isegi kui valu tööd ei sega, on tegemist pikaajalise ja tüütu vaevusega, mis raskendab miljonite inimeste elu.

Selja ehitus

Inimese selg kujutab endast elus kudede keerukat kooslust. Rikkaliku verevarustusega selja ülesandeks on kaitsta organismi kõige olulisemaid närviteid. Lülisammas koosneb omavahel liigeste abil seonduvatest luudest ja kõhredest, mida ümbritseb ja hoiab paigal lihaste, kõõluste ning sidemete võrgustik. Selline ehitus annab seljale ühtaegu nii tugevuse kui painduvuse. Tegemist on väga keeruka ja täpse konstruktsiooniga – just see muudabki selja pingete, ülekoormuse ja vigastuste suhtes vastuvõtlikuks.

Inimese lülisammas ei ole sirge. Tänu loomulike kõveruste olemasolule on see võimeline taluma püstise kehaasendi säilitamisega seotud koormust. Rinna- ja ristluupiirkonnas esineb kõverus tahapoole, tegemist on kaasasündinud ehk nn esmaste kõverustega. Kaela- ja nimmeosas on kõverus ettepoole. Kaelakõverus kujuneb siis, kui imik õpib pead hoidma, nimmekõverus aga istuma õppimise käigus.

Loomulikud kõverused muudavad lülisamba vedruna elastseks, võimaldades sellel vastu panna raskusjõule ja käimisel jooksmisel tekkivatele löökidele. Kui selg on liiga sirge või, vastupidi, kõver, ei tule selja lihased ja ligamendid igapäevase koormusega toime. Nii tekib lihastes ja sidemetes pinge, mis muudab luud ja liigesed vigastustele vastuvõtlikuks. Tagajärjeks ongi seljavalu.

Lülisammba osad

  – Seitsme kaelalüli ülesandeks on toetada ja tasakaalustada pead. Kaks esimest koljuga     lylisammas2seonduvat kaelalüli nimega atlas ja axis toimivad universaalse liigesena, mis võimaldab pea ringikujulist ja edasi-tagasi liikumist.                                                                   Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega, moodustades rinnakorvi. Viimane võimaldab kopsude liikumist hingamisel ja kaitseb rindkereõõnes paiknevaid elutähtsaid organeid.                                             Selja alumine osa koosneb viiest nimmelülist, mis on ühendatud ristluuga.      – Ristluu moodustub viiest omavahel kokkukasvanud lülist. See on ühendatud vaagnaga, tagades luulise kaitse kusepõiele ja suguelunditele.                                                                                                                                          – Lülisamba alumises otsas paiknev õndraluu kujutab endast rudimentaarset saba. See on tekkinud neljast omavahel kokkukasvanud lülist ja inimese puhul tähtsust ei oma.

LIHASED ja SELG

Lihas koosneb miljonitest pikkadest sidekoe abil kimpudeks ühendatud lihaskiududest. Ühes lihases leidub palju lihaskimpe. Viimased on ümbritsetud lihastupega ning rikkalikult varustatud veresoonte ja närvidega. Lihaskoe omaduseks on kokku tõmbuda ja lõdvestuda. Lihase mõlemad otsad kinnituvad kõõluse abil luu külge. Sidekoeline kõõlus on ümbritsetud tupega, mis teeb võimalikuks selle libisemise üle teiste lihaste ja luude. Kokkutõmbunud lihas mõjutab luid, pannes need liikuma. Lihaste ülesandeks on ka kehaasendi säilitamine ja energia tootmine. Paljud lihased töötavad vastandlike paaridena – kui üks lihas tõmbub kokku, siis teine lõdvestub.

SELJALIHASED

Seljalihased paiknevad kihiti. Ükski neist ei kulge üle keskjoone, milleks on lülisammas. Igale lihasele vastab samasugune lihas keha vastaspoolel.                                                           • Kõige sügavamal paiknevad lihased on lühikesed ja tihedad, ulatudes vaid ühelt selgroolülilt teisele. Kuni erineval poolel paiknevate lihaste jõudlus on võrdne, püsivad lülid õiges asendis ja selg sirge.                                                                                                                  • Järgmises kihis paiknevad lihased saavad enamasti alguse vaagnalt ja hargnevad lehvikukujuliselt laiali, kinnitudes selgroolülidele, roietele ja isegi koljule. Need lihased on seotud liigutuste täpse koordineerimise ning kehaasendi säilitamisega.                                          • Välimises kihis paiknevad suured seljalihased on enamasti kolmnurkse kujuga. Need lähtuvad selgroolülide ogajätketelt ning kinnituvad abaluule ja õlaliigesele. Tegemist on tugevate lihastega, mis hoiavad kehatüve käte liikumise ja raskuste tõstmise ajal stabiilses asendis. Just selles kihis paikneb lihas, mis keha püstisesse asendisse tõstab.

KÕHULIHASED

Seljalihased tõmbavad keha tahapoole. Kõhulihaste toime on sellele vastupidine. Nendepsoas (niudelihas) kokkutõmbumisel painutatakse keha ette ja rindkere liigub vaagnale lähemale.                    • Nimme-niudelihas e.psoas  on sügaval paiknev kõhulihas, mis saab alguse nimmelülidelt, kulgeb puusaliigese eest läbi ning kinnitub reieluule. Lihase kokkutõmbumisel surutakse nimmepiirkonna lülivahekettad kokku. See toimub näiteks lamavast asendist istuma tõusmisel. Sellel lihasel on kombeks pinges olekus tekitada arusaamatuid valusid.                                            • Teised suured kõhulihased on seljaga kaudselt seotud. Nende kokkutõmbumisel suureneb rõhk kõhuõõnes, mis omakorda vähendab lülisambale langevat koormust. Kui kõhulihased on lõdvad, kandub koormus, eriti raskuste tõstmisel, esmajoones lülisambale ja seljalihastele.