Rühi jälgimine võib esmapilgul tunduda tarbetu, kuid tegelikult on hea rüht paljuski inimese hea enesetunde aluseks. Hea rüht aitab vältida lihasepingeid ja -valu, väsimust, liigeseprobleeme, pea- ja seljavalu.
Rüht on harjumuslik kehahoid seismisel, istumisel ja liikumisel. Rüht sõltub luustikust, lihaskonna toonusest ning indiviidi eluviisist. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.–7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.−20. eluaastaks, järgneb säilitav periood. Pärast 55.–60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Seega tuleks rühi korrigeerimisega algust teha noorukieas, kui tugi-liikumisaparaat on kõige vastuvõtlikum uutele kehaasenditele. Kui paljud meist on üldse teadlikud, milline on hea rüht, ja püüdnud parandada oma kehahoidu kõndimisel või istumisel? Kui palju me hoolime ja huvitume sellest, et oleksime hea rühiga?
Miks on hea rüht meile oluline? 
Hea rüht kindlustab meie luude ja liigeste õige asendi, võimaldades lihastel säilitada normaalne pikkus ja elastsus. Lihaste õige tasakaal ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse. Väheneb liigesepindade kulumine ning liigeseid ja lülisammast toetavate lihaste ülekoormus.
Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid.
Halb rüht ja valu
Halb rüht põhjustab väsimust, sest lihased peavad rohkem töötama, et inimest püsti hoida. Halb rüht sunnib ka liikumisele rohkem energiat kulutama. Rohkem kui 80% alaselja ja kaela probleemidest on põhjustatud pikka aega kestnud lihaste pingest ja valulikkusest. Halb rüht võib põhjustada ka liigesehaigusi, näiteks kroonilist luu-liigesepõletikku. Muutused ei teki kohe, aga tõenäosus haigestuda suureneb iga aastaga.
Halva rühi tekkepõhjused 
Halva rühi tekkepõhjusteks võivad olla:
• traumad, vigastused, kukkumised, mis tingivad valuvaba, kuid üldjuhul väära kehaasendiga harjumise;
• vale harjumusliku istumise, seismise (nt koti kandmine ühel õlal) ja magamise asendid;
• halvasti kohandatud töökoht, sundasendid (nt töölaua ja -tooli vale suhe, koolipingi vale kõrgus lastel);
• jalgade probleemid või valed jalanõud (liiga kõrge kontsaga kingad);
• ekstreemne ülekaal, samuti liiga pikk kasv või oma keha varjamine (neidudel);
• nägemishäired;
• emotsionaalsed probleemid (depressioon, halb tuju);
• tööstress.
Sageli väljenduvad halva rühi taga mitmed eelnimetatud vaevused üheaegselt.
Tänapäeval täheldatakse rühihäirete sagenemist järjest enam. Väga sagedased on eelkooliealistel lampjalgsus ja X-jalad. Koolipingist saame kaasa kühmus selja ja lühinägelikkuse. Vanemas eas annavad need tunda ning põhjustavad tõsiseid tervisehädasid.
Halva rühi peamiseks põhjuseks loetakse ühiskonna muutumist järjest inaktiivsemaks, aina rohkem inimesi töötab istumist nõudval tööl arvuti taga, aina rohkem aega veedetakse telerit vaadates, aina rohkem istutakse autoroolis – see muudab luustiku ja lihaskonna nõrgemaks ning soodustab rühihäirete ja seljaprobleemide teket.
Sagedasemad rühihäired, mis on tingitud lihastoonuse asümmeetriast on skolioos (lülisamba kõverdumine külgsuunas), lordoos (selja alaosa süvenenud nõgusus) ja küfoos (rinnaosa suurenenud kumerus).
Rüht ja vananemine
Halb rüht nõuab inimese vananedes kõrget hinda.
• Liikumise ulatus väheneb – lihased võivad olla lõplikult lühenenud või ülevenitatud, nii et küürus asend on normaalne kehaasend. Enda sirgestamine ei ole võimalik ilma valuta. Lihased ei funktsioneeri enam normaalselt.
• Suureneb ebamugavustunne ja valu – see võib tekitada isegi peavalu, valu õlgades, kätes, silmade ümbruses, mis on tingitud pea eespool asetsemisest.
• Tekib krooniline seljavalu – see on üks peamisi halva rühi tagajärgi. Üle 35-aastastel inimestel käsitletakse seda kui vananemise märki, kuid see võib olla arenenud juba lapsepõlvest peale.
• Närvifunktsioon häirub – närvijuurte kanalid või seljaaju kanal aheneb ja see kutsub esile närvisüsteemi tõrkeid, sagedasemad on suremistunne kätes või jalgades.
• Kusepõie või soolte normaalne funktsioneerimine on pärsitud – isegi nende tähtsate kehafunktsioonide häire võib olla tingitud väärast asendist. Kui selg kumerdub ja kaldub ette, siis võivad sooled alla vajuda ja põhjustada kõhukinnisust.
• Halva rühiga inimene paistab vanem, kui ta tegelikult on. Naistel, kelle õlad on ette vajunud, on ka rinnad alla vajunud. Iga naine võib olenemata east vähendada rindade allavajumist ligi 50% lihtsalt sirgelt seistes.
Hea rüht eeldab
• lihaste head elastsust
• liigeste normaalset liikuvust
• tugevaid kõhu- ja seljalihaseid, antud lihaste omavahelist tasakaalu
• teadlikkust oma rühist ja õigest rühist, mis viib enese teadliku korrigeerimiseni
• palju järjekindlust, et korrigeerida oma rühti seistes, istudes ja lamades
Hea rühi korral on
• pea sirgelt, lõug veidi alla ja sisse tõmmatud;
• kõrvaaugud ühel joonel õlgadega
• õlavööde veidi tagapool, õlad all
• põlved sirged
• kõht sisse tõmmatud, ilma, et puus oleks ette- või tahapoole kallutatud
• jalatalla võlvid säilinud
Soovitavalt võiks rühivaatlust teostada 2x aastas sügisel ja kevadel ning sama isiku poolt ning õhtupoolsel ajal.