SELJAVALU PÕHJUSED
Seljavalu on enamasti tingitud pikaajalisest häirest, milleks võib olla halb rüht või kõhulihaste nõrkus. Taoliste häirete olemasolul langeb lülisambale ja seljalihastele tavalisest suurem koormus, mille tagajärjel võib tekkida seljavigastus. Seljavalu põhjustavad ka degeneratiivsed haigused, nagu osteoartroos ja osteoporoos, kui nendega kaasneb oluline kudede kahjustus. Kui põhjus jääb püsima, võib seljavalu küll mõneks päevaks ajutiselt taanduda, kuid valuhoogusid võib esineda ka tulevikus.
ÄGEDA SELJAVALU MEHAANILISED PÕHJUSED
Tihti ei ole ootamatu seljavalu põhjustatud kestvast seljahädast. Valuhoo võib vallandada mõni näiliselt süütu liigutus, näiteks kummardumine, et üles võtta maas olevat kotti. Tegelik kahjustus on tavaliselt aset leidnud juba päev või paar varem tavalisest intensiivsema kehalise koormuse ajal. Sel juhul tekib seljalihastes kergesti pinge, mille eesmärgiks on kaitsta selga liiga suure koormuse eest. Pingutus võib mõju avaldada ka ligamentidele, selgroolülidele ja lülivaheketastele. Järgmisel päeval peale suuremat koormust on seljalihased kas kanged ja valutavad või, vastupidi, lõdvad ega suuda lülisammast enam vajalikul määral toetada. Samal ajal pole ligamendid ja liigesed veel taastunud. Mehaanilise kahjustuse toimel kaotab kogu süsteem oma stabiilsuse. Näiliselt süütu liigutus võib osutuda viimaseks tilgaks karikas, mis kutsub esile lihaste krampliku kokkutõmbe, ligamentide pinge, lülivaheketta väljasopistumise või fassettliigeste põletiku. Tavalisemateks valu esile kutsuvateks teguriteks ongi ebaõige raskuste tõstmine ja harjumatust kehalisest pingutusest tingitud ülekoormus.
EBAÕIGE RASKUSTE TÕSTMINE
Ebaõigel raskuste tõstmisel, näiteks ette kummardudes, et auto pagasiruumist rasket pakki välja tõsta, võib selg kergesti viga saada. Kummargil asendist raskuste tõstmisel langeb lülidevahelistele liigestele kahekordne koormus, mis võib eelnevalt kahjustatud liigesele , ligamendile või diskile liiga suureks osutuda.
ÜLEMÄÄRANE VÕI HARJUMATU KEHALINE KOORMUS
Sageli on ägeda seljavalu põhjuseks suur kehaline pingutus, eriti kui see hõlmab kehapöördeid nagu näiteks squash või tantsimine. Mõne tegevuse korral toimub liikumine peamiselt ühes suunas, näiteks painutustena ette, ja selles osalevad teatud kindlad lihased. Sellisel juhul muutuvad vastandliku funktsiooniga selga sirutavad lihased lõdvaks ja nõrgaks, kaotavad täielikult kokkutõmbumise võime ega suuda kehapöörde sooritamisel tekkivale suuremale survele vastu panna.
LIHASTEST TINGITUD VALU
Kroonilise seljavalu üks sagedasemaid põhjuseid on olukord, kus lülisammas või selle osa on kokku surutud. Selle tulemusena vajuvad selgroolülid liiga tugevasti üksteise vastu, lülivahekettad kaotavad oma elastsuse ja fassettliigeseid moodustavad luud paigutuvad teineteisele liiga lähedale. Lülide servad kuluvad või tekivad servade piirkonnas väikesed luulised jätked, mida nimetatakse osteofüütideks. Sageli on kirjeldatud olukord tingitud seljalihaste nõrkusest või tasakaalu puudumisest selja- ja kõhulihaste vahel. Oma osa mängib ka liikumisvaegus ja halb rüht.
LIIKUMISVAEGUS
Kui lihased ei leia regulaarset rakendust, kaotavad need võime täielikult kokku tõmbuda ning muutuvad nõrgaks. Sel juhul ei suuda need lülisammast ja seda ümbritsevaid kudesid küllaldaselt toetada ega tagada õiget rühti. Regulaarsest kergest kehalisest koormusest piisab, et lihaseid töökorras hoida.
LIHASTE TASAKAALU HÄIRE
Tavaliselt ei kasuta inimene vasakut ja paremat kätte võrdselt, välja arvatud juhul, kui ta on mõlemakäeline.Seetõttu on ühe kehapoole lihased tavaliselt teistega võrreldes rohkem arenenud. Mõnikord näiteks innukatel tennise või squashimängijatel on ühe kehapoole lihased nii palju tugevamad, et lülisammas pole tagantvaates sirge, vaid S-i või C – kujuline. Nii kõveraks muutub selg küll erandjuhtudel, kuid lülisamba rinnaosale avaldab mõju ka väikene erinevus kahe kehapoole lihaste tugevuses. Selgroog võib silmaga vaadates küll sirge näida, kuid lülidele ja lülivaheketastele langev rõhk võib olla erinev. Aja jooksul surutakse disk ühest servast kokku. Selle tagajärjel langeb selgroolülidele küljest suurem surve ja fassettliigesed võivad kinni kiiluda.
KÕHULIHASTE NÕRKUS
Tugevad kõhulihased toimivad korsetina, hoides kõhuõõne elundeid lülisamba läheduses. Tavaliselt võtab lihaskorsett kanda ka osa keharaskusest – see vähendab lülisamba ja puusadele langevat koormust. Kõhulihaste nõrkuse põhjuseks võib olla liikumisvaegus, ülekaal või rasedus. Kui kõhulihased on nõrgad, langeb lülisamba nimmeosale suurem koormus ja see piirkond kõverdub tavalisest rohkem ette – tekib lordoos, mis võib põhjustada kroonilist seljavalu.
SELJA ÜLEKOORMUS
Paljud inimesed ei pööra oma seljale tähelepanu enne, kui neid on tabanud äge valuhoog või nad on teadlikuks saanud kroonilise seljahäda olemasolust. Selleks ajaks on tavaliselt mingi kahjustus juba toimunud. Sageli on tegemist osaliselt pöördumatu protsessiga. Kui selg on kunagi vaevusi tekitanud, tuleks selja ülekoormuse vältimiseks ning häire kordumise ärahoidmiseks tingimata midagi ette võtta.