Lülisambal on neli loomulikku kõverust. Need aitavad seljal taluda keharaskust ja liikumisega kaasnevaid lööke. Haiguse, ebaõigest kehaasendist tingitud lihaste ja liigeste ülekoormuse ning kehalise treeningu puudumise tagajärjel võib lülisammas haiguslikult kõverduda.
Normaalselt on lülisammas horisontaaltasapinnas sirge, skolioosi korral on see kõverdunud ühele küljele. Mõnikord on tegemist kaasasündinud seisundiga, kuid tavaliselt on põhjuseks asjaolu, et üks jalg on teisest lühem ja lülisamba kõverdumine püüab seda erinevust tasakaalustada. Seda tüüpi skolioos kujuneb enamasti välja lapseeas. Kergekujuline skolioos tekib kroonilise seljavalu all kannataval inimesel siis, kui tal kujuneb vaevuse vähendamise eesmärgil harjumus ühele küljele nõjatuda. Põhjuseks võib olla ka pikka aega püsinud halb rüht. Olenemata põhjusest kaasneb skolioosiga ühe kehapoole lihaste lühenemine ja jäigastumine. Nii muutub selja sirgu ajamine järjest raskemaks. Kuna selja erinevatele osadele lange ebaühtlane koormus, tekib lihaspinge ja valu ning kiireneb osteoartroosi teke.
Lülisamba nimmeosa ülemäärast kõverdumist ettepoole nimetatakse lordoosiks. Häire põhjused on järgmised: halb rüht (rind on ees, tuharad taga), rasedus (kasvava loote raskuse toime), nõrgad kõhulihased rasvumine ning puusaliigese osteoartroos (rind liigub ette, tuharad taha). Iseenesest ei ole lordoos ehk lülisamba nimmepiirkonna nõgus struktuur midagi ebatavalist, ent probleemid tekivad, kui anatoomiline nõgusus süveneb ja/või väljub kontrolli alt. Süvenenud nimmelordoos on seljavalude (iseäranis alaselja) tavaliseim põhjus ja sellega puutuvad vähem või rohkem kokku kõik tõsised harjutajad, eriti aga need, kes lisaks tõstmisele on sunnitud tunde istuma ja/või arvuti taga töötama. Lordoosi puhul on vaagen rõhutatult ette pöördunud, mis lülitab kõhulihased ja tuharalihased tööst välja. Samal ajal on alaselg ja selgroosirgestajad suures ületoonuses, mis põhjustab tihti- peale jõutõmbe või küki ajal häirivaid ja närivaid alaselja valusid.
Küfoosiks nimetatakse ülemäärast kumerselgsust, mis esineb tavaliselt lülisamba rinnalülide keskosas, harvem nimmeosas. Küfoos võib kujuneda erinevate põhjuste toimel: lõtv kehahoid, liigespõletik, lülisamba arenguäire, luu-hõrenemine või seljatrauma. Kasvueas on küfoosi põhjus enamasti funktsionaalne (halb kehahoid ja vähene füüsiline koormus värskes õhus). Sel juhul on küfoosi ennetamisel ja parandamisel olulised teadmised tervislikust kehahoiust, õige tööasendi ja töövõtete kasutamine ja mitmekülgne füüsiline aktiivsus. Juhul, kui noores eas funktsionaalse küfoosi korrektsiooni ei toimu, kujuneb aastate jooksul struktuurne hüperküfoos, mis võib põhjustada tugevat valu, hingamis-ja seedehäireid, samuti südame vaevusi. Noores eas võib küfoosi teiseks põhjuseks olla vale või puudulik toitumine (D vitamiini jt. vajalike vitamiinide ja mineraalide defitsiit). Kolmandaks kasvuea küfoosi põhjuseks võib olla lülisamba teatud segmentide struktuurne haigestumine (luukõhre arenguhäire ehk Scheuermanni haigus). Sel juhul on iseloomulik selja kiire väsimine seisvas ja istuvas asendis, selja kumeruse maksimum-piirkonna valulikkus ja võimetus rühti korrigeerida, kuigi õige rühi vajalikkusest ollakse teadlik.