Mina sattusin Indreku juurde olukorras, kus olin pisut rohkem kui nädala magamata, näpuvahel neurokirurgi diagnoos (6 kaelalüli prolaps) ja kahe kuu pärast (02.03.2016) aeg operatsiooniks. Olukord oli nii hull, et ma ei saanud õigesti istuda, püsti seista ja pikali olemine oli praktiliselt võimatu. Valu kiirgas meeletult kätte. Pead paremale keerata sain minimaalselt. Mulle kirjutati välja erinevaid valuvaigisteid, mis kahjuks aga ükski ei mõjunud. Ainus mis mõjus oli valuvaigistav plaaster ja seegi ajutiselt. Tänu oma väga heale sõbrannale jõudsin ma Indreku juurde. Esimest korda laual olles polnud kohta mis ei valutaks. Õlavööde oli tohutult pinges. Vaikselt sain aimu lihastest oma kehal, mida ma poleks osanud arvata et nad olemaski on. Mäletan seda uskumatult head tunnet kui lebasin laual ja hetkeks polnud valu. Järgmisel ööl sain üle pika aja magada, küll ainult paremal küljel, aga ma siiski magasin. Käisin ca kord nädalas massaazis ja lisaks hakkasin tegelema vaikselt joogaga ja enesetunne läks päev päevalt paremaks. Indrek andis juhiseid kuidas saaksin ise ennast kodus aidata. Kuskil peale neljandat massaazi korda julgesin mõtlema hakata operatsiooni tühistamisele. See oli siis kui sain terve öö magada ja midagi kuskilt ei valutanud. 1,5kuud peale Indreku juurde sattumist helistasin ja tühistasin opi aja. Tegelen endaga jätkuvalt edasi, katsun ca 2 nädala tagant Indreku lauale saada.